Ja nii oligi – õppeaasta polnud veel poole pealgi, kui juba olime õppinud turundust (küll mitte sotsiaalmeedia) ja valikaine raames lihtsamat veebiarendust. Mõtlesin, et kui juba kodulehe tegema peab, siis võiks see päriselt ka üles minna. Esimese lehe tegingi ettevõtjast sõbrannale. Mäletan, et tegin seda mitu kuud ning pärast valikaine lõppu pidin veel päris palju ise juurde otsima ja õppima (veebilehe turvalisus, varundamine, ühendamine Google otsimootoritega, e-posti ühendamine jm), sest kõike lihtsalt õppekava ei käsitlenud.

Üks leht tehtud, 1000+ minna? No umbes sellisel teekonnal ma nüüd olengi. Ja seda tänu sellele, et ma tegin enda esimese veebilehe just selle teadmisega, et see läheb ka päriselt üles. Kui ma oleksin teinud lihtsalt niisama midagi valmis, seisma ja tolmu koguma, siis ei oleks tõenäoliselt lõpptulemus nii hea saanud ja täna ma veebiarendajana ei tegutseks.

2024 aasta alguses sooritasin praktika ettevõttes, kus ma sain ka enda esimese sotsiaalmeedia turundamise kogemuse. Tegin seal lõpuks praktikat/tööd kokku 4-5 kuud. Selle lühikese ajaga tegin endale ise selgeks kuidas kasutada põhilisi sisuloome tööriistu. Ma disainisin ja postitasin sisupostitusi Instagrami ja Facebooki kontodele, kujundasin ja postitasin Facebook reklaame ja ühtlasi haldasin ettevõtte e-poodi (tootekirjelduste lisamine ja parandamine, alamlehtede ümber disainimine, blogi postituste kirjutamine ja nende optimeerimine otsimootoritele). Lisaks sellele arendasin samale ettevõttele teise kodulehe nullist juurde.

Lisaks koolis omandatud teadmistele, meeldib mulle ise juurde õppida, mis puudutab just veebiarendust ja sotsiaalmeedia turundust. See pole isegi meeldimise, vaid vajaduse küsimus, sest mõlemad valdkonnad on pidevas muutuses. Ma olen täielikult pühendunud enda teadmiste täiustamisele ja arengule, sest ma ei taha teha tööd lihtsalt sellepärast, et see mulle meeldib vaid ma tahan teha tööd, mis mulle meeldib ja mida ma tean, et teen hästi.